Melanoom ja mittemelanoomne nahavähk

Nahamelanoomi teke ja tunnused

Nahamelanoom tekib pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest rakumuutuste ehk mutatsioonide tagajärjel. Pahaloomulist kasvajat ise- loomustab kontrollimatu rakkude jagunemine.

Nahamelanoom võib olla pigmenteerunud või pigemendita.

Enamasti (umbes 70-80% juhtudest) on melanoom juba nahale ilmudes pahaloomuline - kiiresti tekkinud ja muutunud lesioon, esialgu diameetriga 1 mm. Kogenud dermatoskopist suudab melanoomi diagnoosida juba nii pisikesena. 20-30% juhtudest toimuvad rakumuutused aastaid nahal olnud sünnimärgis ehk neevuses. Sellisel juhul hakkab nahalesioon kiiresti muutuma - nt kasvab, tekivad uued värvid.

5% juhtudest esineb amelanootilist (pigmendita) melanoomi, mistõttu tuleb alati tähelepanu pöörata ka tekkinud roosakatele laikudele ja sõlmedele.

Kui nahal on kolle, mis pidevalt veritseb ja ära ei parane, siis tuleks kindlasti pöördada spetsialisti vastuvõtule.

Nahamelanoomi teke ja tunnused

Sünnimärkide hindamine - ABCDE reegel

Väga informatiivne ja tõhus ABCDE reegel aitab haiguse varakult tuvastada.

End ise regulaarselt kontrollides saate melanoomi ennetusele aktiivselt kaasa aidata. ABCDE reegel annab teile vajalikud suunised, millest peaksite end kontrollides juhinduma.

A ehk asümmeetria – sünnimärgi ühe poole kuju erineb teise poole kujust.
B (ingl border ehk piirjoon) viitab ebaregulaarsetele piirjoontele – serv on sakiline või ebaregulaarne.
C (ingl colour ehk värvus) viitab moodustises esinevale mitmele erinevale värvil.
D (ingl diameter ehk läbimõõt) – kogenud dermatoskopist suudab melanoomi diagnoosida juba 1 mm suuruselt.
E (ingl evolving ehk kasv, muutused) viitab lühikese aja jooksul tekkinud muutustele kujus, suuruses või värvuses.

Kui Teie nahal on mõni nahamoodustis, mis vastab ühele või mitmele tunnusele, soovitame pöörduda spetsialisti poole.

Nahamelanoomi võimalikud tekkepõhjused ja riskitegurid

Nahamelanoomi võimalikud tekkepõhjused

Regulaarne intensiivne UV-kiirgus suurendab melanoomi riski. Iga kord, kui nahk puutub kokku ultraviolettkiirgusega (nii päike kui ka solaarium) põhjustab see seal väikeseid kahjustusi. Nahk läheb UVK tõttu pruuniks, kuna üritab pigmendiga kaitsta naharakkudes olevat pärilikkusainet. Seega on naha jumekaks minemine nahakahjustus ja naha enda kaitsereaktsioon. Kui rakukahjustusi tekib palju ja organism ei saa ise nende parandamisega hakkama, suureneb märgatavalt risk melanoomi haigetumise osas. Nahk ei unusta - aastate jooksul saadud päikesepõletused võivad tekitada melanoomi ka 10-20 aasta pärast.

Lisaks tekitab UVK naha kiiremat vananemist. Ei tasu unustada, et UVA läbib klaasi, mistõttu ei kaitse tavaline auto- või aknaklaas UVA kahjuliku mõju eest.
Päikesepõletus suurendab nahavähi riski

Päikesepõletus suurendab nahavähi riski

Hoiatus! Solaarium on sama kahjulik kui päikese käes viibimine. Solaariumiprotseduuride vältimine aitab vähendada nahavähi riski.

Melanoomi peamine põhjustaja on UV-kiirgus. Sel juhul ei ole tähtis, kas kiirgus on pärit tehisallikatest (näiteks solaariumist) või päikesest. Nahk ei unusta UV-doosi, mille me oma elu jooksul kokku kogume. Mida vanemaks saame, seda suurem on ka risk haigestuda nahavähki.

Tähelepanu! Laialdaselt on levinud müüt, et D-vitamiini saamiseks tuleb võimalikult kaua päikese käes viibida. Et keha toodaks D-vitamiini, piisab tegelikult juba 20–30minutilisest lõunasest jalutuskäigust katmata kätega. Eesti laiuskraadil peab septembrist maikuuni kindlasti manustama D-vitamiini suukaudselt.

Nahamelanoomi võimalikud tekkepõhjused ja riskitegurid

Melanoomi riskitegurid

Melanoomi olulisemad riskitegurid:

I, II nahatüüp. I tüüpi – väga õrn nahk, nahk ei päevitu vaid läheb punaseks, tugeval päevitamisel tekib päikesepõletus. II tüüpi – päikesepõletus tekib kergesti, nahk päevitub raskesti.
Korduvad päikesepõletused (eriti lapseeas)
Ultraviolettkiirgus (päike ja solaarium)
Perekondlik soodumus – siiski 5-10% juhtudest
Varem esinenud melanoom
Nahal hulgaliselt atüüpilisi sünnimärke

Meestel on melanoomi sagedamini kehatüvel, eelkõige seljal, naistel rohkem jalgadel, eelkõige säärtel.

Nahamelanoomi võimalikud tekkepõhjused ja riskitegurid

Lapsed ja ultraviolettkiirgus

Lastel ja noortel esineb melanoomi väga harva.

Siiski on oluline laste tervisekäitumine. Lapsi ja noorukeid tuleb eriti hoolikalt päikesepõletuse eest hoida, kuna juba üks päikesepõletus enne 15. eluaastat kahekordistab täiskasvanueas melanoomi tekkeriski.

Lastel, kes viibivad sageli päikese käes, tekib elu jooksul rohkem sünnimärke kui lastel, kes on päikese eest kaitstud. Vari on parim kaitse. Imikute ja väikelaste nahk on palju tundlikum kui täiskasvanute oma.

Laste kaitsmine päikese eest rannas: nahamelanoomi vastu pakub osalist kaitset näiteks kübara kandmine, suure päikesevarju kasutamine.

Soovitusi, kuidas lapsi päikese eest kaitsta:

laske neil võimalikult palju varjus mängida;
pange neile selga päikese eest kaitsvad riided (UPF´ga) ning ärge unustage mütsi, jalanõusid ja UV-filtriga päikeseprille.

Kasutage spetsiaalselt lastele mõeldud päikesekaitsekreemi, mis on nii UVA kui ka UVB kaitsega, SPF 50. Ära ei tohi unustada ka huuli ja kõrvu! Valida võiks päikesekreemi, mis sisaldab titaaniumdioksiidi või tsinkoksiidi. Pakkudes head füüsikalist kaitset UVA ja UVB kiirguse eest, võivad need jätta nahale valge kihi. Tasub meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse täielikult ultraviolettkiirguse eest!

Oluline! Kõrge kaitsefaktoriga kreemi sage pealekandmine ei tähenda, et võid viibida pikaaegselt päikese käes.

Nahavähi kahtlus. Mis saab edasi?

Kui arst leiab nahavaatlusel kahtlase muutuse, teeb ta kõigepealt kindlaks, kas see muutus on ohtlik või mitte.

Melanoomi avastamiseks ja sünnimärkide kontrollimiseks kasutatakse dermatoskoopi. Aparaat, mille abil on võimalik sünnimärgi struktuuri vaadata suurendatuna ning hinnata, kas seal on pahaloomulisusele viitavad tunnused või ei.

Kui dermatoskopistil on kahtlus, et tegemist on muutunud sünnimärgi ehk neevusega – atüüpiline või düsplastiline neevus või juba melanoomiga, suunatakse patsient kirurgi vastuvõtule lesiooni eemaldamiseks.

Lesioon eemaldatakse kohaliku tuimestusega ning saadetakse patoloogile hindamiseks, kes mikroskoobi all uurib eemaldatud koe rakke. Andes lõpuks hinnangu, kas tegemist on healoomulise muutusega või on tegemist pahaloomulise kasvajaga.

Vajadusel teostatakse radioloogilised uuringud (KT, UH, MRT, PET/KT) ning vereanalüüsid.

Nahavähi kahtlus. Mis saab edasi?

Nahamelanoomi staadiumid

Pahaloomulistel kasvajatel on neli staadiumit, mida eristatakse vastavalt kasvaja suurusele, lümfisõlmedesse levikule ning siiretele teistes elundites (TNM-klassifikatsioon).

TNM-klassifikatsioon:

Tumor (kasvaja): kasvaja suurus
Nodes (lümfisõlmed): kas kasvaja on levinud lümfisõlmedesse
Metastasis (siirded ehk metastaasid): kas kasvaja on levinud teistesse organitesse

Kui patsiendil on kasvaja levinud teistesse organitesse, tähendab, et patsiendil on IV staadiumi vähk.

Kasvajad jaotatakse TNM-klassifikatsiooni järgi I-IV staadiumisse:

Melanoomi varajane staadium. Levikut piirkondlikesse lümfisõlmedesse ega muudesse organitesse ei ole.

Levikut piirkondlikesse lümfisõlmedesse ega muudesse organitesse ei ole.

Esmane kasvaja on levinud piirkondlikesse lümfisõlmedesse, teistes elundites siirdeid ei ole.

Melanoom, mille rakud on juba levinud lisaks teistesse organitesse.

Nahamelanoomi ravi

Kui kinnitub pahaloomulise kasvaja diagnoos - melanoom, siis lõikab kirurg armi uuesti välja ning vastavalt staadiumile teostatakse leviku-uuringud (KT, MRT, PET/KT) ning vajadusel valvurlümfisõlme kirurgiline eemaldamine ning patohistoloogiline uuring.

Vastavalt kasvaja staadiumile, võib peale operatiivset ravi onkoloog patsiendile määrata edasise süsteemravi (immuunravi või sihtmärkravi) vähendamaks haiguse tagasituleku riski.

Kui kasvaja on levinud teistesse organitesse (metastaseerunud - IV staadium), siis enamasti kirurgilist ravi ei teostata, vaid alustatakse süsteemravi (sihtmärkravi, immuunravi või keemiaravi) vajadusel koos kiiritusraviga.

Ravimeetodi määramisel on oluline ka patsiendi üldine seisund ning kaasuvad haigused.

Sellest sõltuvalt võidakse määrata eri raviviisid. Arstid eristavad vähi puhul radikaalset ravi (kus vähist on võimalik terveneda täielikult) ja palliatiivne ravi (sh süsteemne ravi), mis määratakse kaugelearenenud vähi korral ning eesmärgiks on patsiendi elu pikendamine võimalikult hea elukvaliteedi säilitamisega.

Kuni tegemist on lokaalse haigusega, on nahavähi ja melanoomi tõhus radikaalne raviviis operatsioon. Olenevalt kasvajatüübist eemaldatakse vähk ja 1–2 cm tervet kude selle ümbert. Vajadusel teostatakse ka armi väljalõikamine ehk operatsioon suuremate marginaalidega.
Pärast kasvaja kirurgilist eemaldamist otsustab arst, kas on vaja määrata süsteemne ravi, et vähendada haiguse tagasituleku riski.
Haiguse tüüpi arvestades võib kasvajat ravida ka kiiritus- ehk radioteraapiaga. Kasvajarakud hävitatakse suure energiaga ioniseeriva kiirguse abil.
Kui haigus on levinud teistesse organitesse, on raviks süsteemne ravi - immuunravi, sihtmärkravi või keemiaravi.
Keemiaravi. Ravimid, täpsemalt tsütostaatikumid hävitavad kiiresti paljunevad rakud (sellised on vähirakud), mille vähirakud hävinevad
Sihtmärkravi puhul toimib ravi ainult kindlalt muutunud rakumuutustega vähirakkudele. Seega ei tekita antud ravimid tervetele kudedele keemiaraviga sarnaseid kõrvaltoimeid.
Immuunravi korral hakkab keha enda immuunsüsteem vähirakkudega võitlema.

Melanoom ja mittemelanoomne nahavähk

Mida tähendab nahavähi diagnoos ja mis saab edasi? Siit leiate vastused ja olulise teabe nahavähi kohta nii patsientidele kui ka nende lähedastele.

Nahavähk

Melanoom

Melanoom: lühidalt arvudest ja faktidest

Nahamelanoomi teke ja tunnused

Sünnimärkide hindamine - ABCDE reegel

Nahamelanoomi võimalikud tekkepõhjused

Melanoomi riskitegurid

Lapsed ja ultraviolettkiirgus

Nahavähi kahtlus. Mis saab edasi?

Nahamelanoomi staadiumid

Nahamelanoomi ravi

Mittemelanoomne nahavähk

Mittemelanoomse nahavähi tüübid

Teke ja välimus

Ravi

Teke ja välimus

Ravi

Haldaja

Järgne meile

Kontakt